Ehitamine algab projekteerimisest!

Vastavalt Eestis kehtivale Elektriohutusseadusele peab kõigi ehitus- või renoveerimistööde, mis nõuavad elektrisüsteemi muutmist, esmaseks ja põhiliseks etapiks olema projekteerimine. Elektriprojekteerimisega võib tegeleda Tehnokontrollikeskuse poolt väljastatud vastavat pädevustunnistust omav isik. Elektitöid ja elektriprojekteerimisteenust osutavad isikud ja ettevõtted, kui erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad, peavad vastavalt Majandustegevuse registri seadusele omama registreeringut Majandustegevuse registris (MTR).

Elektri Projekt OÜ omab projekteerimisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000 V) kuid pakume allhankekorras ka kõrgepingeliste elektrisüsteemi osade projekteerimisteenust.

Miks tellida elektriprojekt projekteerijalt enne ehitustööde teostaja valikut?

Projekteerijal on Teie jaoks AEGA  ja TAHTMIST selgitamaks välja just Teile kõige sobivaim variant.

–        Elektriprojekti maksumus on alla 5% elektritöödele kuluvast summast ja alla 1% hoone kogu ehituse maksumusest. Omades korralikku elektriprojekti, on Teil oluliselt suurem tõenäosus hoida kulusid kontrolli all ja vähendada elektritöödele kuluvat lõppsummat, kui valides elektritööde teostaja välja erinevate elektriinstallatsioonifirmade „pimesi“ tehtud pakkumiste hulgast. Olemasoleva tööprojekti järgi on erinevatel pakkujatel võimalik juba üsna täpselt määrata teostustööde maksumus ning pakkumiste lõppsummasse on jäetud sisse kirjutamata nn. „ettenägematute kulude“ rida. Pakkumised on omavehel hästi võrreldavad kasvõi lõppmaksumuse alusel, sest tööde maht ja teostamise kvaliteet on  projektis juba täpselt ette määratud.

–        Projekteerijal puudub omakasust ajendatud huvi projekti sisse kirjutada elektritööde teostajapoolseid nn. „kuluefektiivseid“ lahendusi, mis mõnikord võivad isegi de jure olla kooskõlas kehtiva seadusandlusega kuid kindlasti ei vasta de facto kõige paremale lõpptulemuse variandile tellija sisukohalt. Siin võib tegu olla  paigaldise edaspidise ekspluatatsiooni kulukusega (suured elektriarved), kasutusmugavuse, kasutatud materjalide napi elueaga või elektriohutuse seisukohast mitte just kõige sobivama ja ohutuma pakutud lahendusega.

Koostöö kui edukuse võti

Elektriprojekteerimise, nagu ka projekteerimise puhul üldiselt, parima võimaliku tulemi saavutamise edukus sõltub koostööst – eelkõige tellija ja projekteerija vahelisest koostööst. Keerulisemate ja töömahukamate objektide korral mängib vastavalt üha tähtsamat rolli ka erinevate tehnoloogiliste projektiosade projekteerijate vaheline koostöö sujuvus.

Kõigepealt on vajalik välja selgitada tellija soovid ja vajadused ning ka võimalused. Projekteerija ülesanne on kindlasti osundada tähelepanu aspektidele, millele tavainimene elektrisüsteemi planeerides ei tulekski. Sellise nüanssiderohke algandmete kogumi vormib projekteerija juba kõiki kehtivaid seadusi ning head ehitus- ja projekteerimistava järgides elektriprojektiks. Kindlasti on Elektri Projekt OÜ tüüpi väikese projektibüroo eeliseks pakkuda oma klientidele rohkem personaalsemat ja süvenenumat ülesandele keskendumist, kui vaid väljastada konveier-tüüpi projekte.

Kuna elektriprojekt on vaid üks osa ehitisest, siis tuleb projekteerimisel teha tihedat koostööd ka teiste tehnoloogiliste projektiosade (vesi ja kanalisatsioon, küte ja ventilatsioon, arhitektuur, sisekujundus jms) koostajatega. Nii saavutatakse tervikprojekti parim tulemus, mistõttu hilisem ehitus kulgeb planeeritult tänu optimaalsele aja- ja töökulule. Erinevate projektiosade projekteerijate ladus koostöö aitab ära hoida ehituse käigus pahatihti esile kerkida võivad „üllatusi“, kus mõnele ventilatsiooniseadmele pole veetud toitejuhet või siis puuduvad küttesüsteemi juhtahelad jne. Kõikide selliste apsakate tagantjärgi ehitustööde käigus lahendamine läheb kordi kulukamaks ning ei pruugi esialgsel soovitud kujul enam osutuda võimalikukski.

Millest alustada?

Enne elektriprojekteerija poole pöördumist oleks mõistlik ära teha juba mõningane eeltöö. Eramu, miks mitte ka kontori või mõne muu ehitise, omanik peaks enne projekteerija poole pöördumist teadma, kus hakkavad tal asetsema söögitoa laud, diivan, teler, külmik jne, et projekteerija oskaks vajalikesse kohtadesse pistikupesi, valgusteid jne. planeerida. Kõik see on äärmiselt vajalik selleks, et tulevikus oleks seal reaalselt ka võimalikult mugav ja hubane elada.

Siit on võimalik alla laadida elektriprojekti kavandamisel hea abimees projekteerimisjuhised „Kodu_elektrivajadused“. Selle abil on võimalik lihtsalt välja kirjutada esialgne tarvilike elektriseadmete loetelu, mis oleks heaks algmaterjaliks esmase tööülesande määratlemisel. Lisaks saab selle alusel määrata tarbimiskoha summaarse tarbimisvõimsuse või peakaitsme suuruse, mis on vajalik võrguvaldaja (Eesti Energia) elektrivõrguga liitumise tehniliste tingimuste taotlemiseks.

Kindlasti tasuks enne liitumistaotluse esitamist konsulteerida projekteerijaga, sest tavaelektritarbija ei pruugi tihtipeale teada oma tegelikke vajadusi ja ei taotle ka seetõttu endale optimaalset peakaitsme suurust. Liiga suure peakaitsme hankimine läheb mõttetult kulukaks ja liiga väikseselt hiljem tegelikele vajadustele vastavale suurusele üleminek ei pruugi näiteks võimsuse defitsiidi tõttu osutuda enam võimalikuks.

Elektriprojekti valmistamise veel üheks eelduseks on projekteeritava hoone arhitektuursete plaanide olemasolu elektroonilisel kujul. Sellele hakkab elektriprojekteerija peale joonistama vastavaid tehnoloogilisi osasid. Eskiisprojekti tegemisel saab läbi ka ilma arhitektuurse aluspõhjata, kuid eel-, põhi- ja tööprojekti valmistamiseks, on seda kindlasti tarvis.

Kokkuvõtvalt on elektriprojekti valmistamiseks vajalik:

– tellija lähteülesanne

– elektrivõrgu valdaja poolt väljastatud tehnilised tingimused

– ehitise arhitektuursed plaanid/vaated/lõiked digitaalses formaadis (.dwg, .drw …)

Elektripaigaldise valmimise etapid

– Enne uue projekti koostamist või olemasoleva ehitise tarbimistingimuste muutmist (peakaitsme suurendamine) tuleb võrguvaldajale (Eesti Energia) esitada liitumistaotlus, milles on ära näidatud soovitava peakaitsme suurus. Vajaliku peakaitsme suuruse määramisel saame Teile soovi korral abiks olla. Kasulikku lisainformatsiooni võrguga liitumise kohta saate Eesti Energia kodulehelt
– Projekteerija koostab elektriprojekti
– Võetakse ehitustööde läbiviimiseks projektile vastavad ning seega võrreldavad hinnapakkumised
– Teostatakse elektritööd, mida juhib vastavat pädevust omav isik
– Ehitaja teeb tehtud tööde kohta teostusjoonised, milles fikseeritakse tegelikult ehitatud tehnosüsteemide võimalikud erinevused projektist
– Ehitaja teeb elektripaigaldisele kontrollmõõtmised ja vormistab elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni
– Võrguvaldajale esitatakse elektriprojekt ja elelktripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon

Mis on tugevvoolu-, nõrkvoolu- ning automaatikaprojekt?

Standard EVS 811:2006 „ Hoone ehitusprojekt” jaotab elektripaigaldised tugevvoolupaigaldisteks, nõrkvoolupaigaldisteks ja automaatikaks.

Tugevvolupaigaldisena käsitletakse tavapäraselt tuntud elektri välisvõrku ja hoone või rajatise elektrivarustussüsteemi, kuid sellele lisaks veel ka näiteks kunstlik valgustus, mõned pingel 230/400V töötavad siganalisatsioonisüsteemid ja päästetehnilised süsteemid (piksekaitse, suitsueemaldus).

Nõrkvoolupaigaldis on üldnimetuseks elektril toimivatele tehnosüsteemidele, mille eesmärgiks ei ole energiaülekanne vaid mõne muu rajatise, hoone või hoones toimuva tegevuse toimimiseks vajaliku funktsiooni täitmine. Näiteks: side- ja arvutivõrk, televisioonisignaali edastamine, fonolukud, läbipääsusüsteemid, tehnilise valve süsteemid, tulekahjusignalisatsioonisüsteemid jne.

Automaatika on üldjuhul hoone kliimat tagavate tehnosüsteemide (ventilatsioon, jahutus, küte) juhtimiseks vajalike seadmete (andurid, täiturid, regulaatorid) kooslus, millesse mõnikord integreeritakse ka muid hoone toimimiseks vajalikke funktsioone. Selliseks süsteemiks on näiteks KNX / EIB hooneautomaatika e. „targa maja“ juhtimissüsteem.

Projekteerimise staadiumid

Projekti eri staadiumites on samad lähteandmed esitatud erineva täpsusega kujul.

Projekteerimises eristatakse nelja staadiumit:

Eskiisprojekti olemasolu korral on kasulik planeerida tulevase hoone ruumide ja mööbli paiknemist simuleerides vajalike elektriseadmete arvu ja tüüpi. Nende andmete alusel on mugav määrata tulevase hoone summaarne tarbimisvõimsus võrguvaldaja (Eesti Energia) elektrivõrguga liitumise tehniliste tingimuste taotlemiseks.

Eelprojekt määratleb koos arhitektuurilahendusega ehitise kavandatud tehnilise taseme. Selles etapis tehakse ainult süsteemi põhikirjeldus ja kavandatavad elektrikilpide asukohad ning esmased arvutused. Eelprojektile lisatakse asjakohane dokumentatsioon (omandiõiguse dokumendid, krundi plaan, projekteerimise lähteülesanne, tehnilised tingimused jms).

Põhiprojektis määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid sellise täpsusega, mis on võimalik enne tööde tehnoloogia ja konkreetsete toodete valikut. Põhiprojektis tehakse elektriprojekti korruste plaanid, koostatakse elektrikilpide skeemid, arvutatakse kaitseaparatuuri nimivool ja toitekaablite ristlõiked, määratakse kaabliteed, valitakse seadmete ja valgustite põhilised parameetrid jne.

Tööprojektiga detailiseeritakse põhiprojekti lahendus. Selles arvestatakse ehitustööde tegija ja tellija koostöös tehtud valikuid tööde tehnoloogia osas ning konkreetsete firmade materjalide ja toodete kasutamist. Täpsustatakse süsteemide parameetreid, ühendusi, paigaldus- ja ühendusavasid probleemsetes kohtades jms.